Táanil ti' u xu'ulul le k'oja'anilo'ob kex 3 billones wa asab k'oja'anilo'obo', le che'a' tu yáantaj u beeta'al jump'éel América industrializada. Utia'al u suut u nojbe'enil sa'atal, je'el u páajtal k k'a'abet k k'amik yéetel k yutskíintik le naturalezao'.
Tu ja'abil 1989, Herbert Darling tu k'amaj jump'éel t'aan: juntúul ts'oon tu ya'alaj ti'e' tu yilaj jump'éel ka'anal che' castaño americano tu lu'umil Darling tu táax lu'umil Zor tu lak'inil Nueva York. Darling u yojel ka'ach le castañas ka'ach juntúul le che'obo' asab k'a'anan ti' le kúuchila'. xan u yojel ka'ach jump'éel hongo kíimsaj óoli' tu xu'ulsaj le ba'alche'o' ichil maanal ti' jump'éel siglo yéetel táanchumuk. Le ka tu yu'ubaj u tsikbal le ts'oon yóok'ol u yilik jump'éel castaño kuxa'an, u tronco le castaño yaan ka'ap'éel wooko'ob u chowakil ka k'uch ti' jump'éel edificio cinco pisos, tu dudó. "ma' in wojel wa kin woksaj óoltik ba'ax leti'," tu ya'alaj Darling.
Le ka'aj tu kaxtaj Darling le che'o', bey ka'ach u paakat ti' jump'éel figura mítica. tu ya'alaj: "jach chéen ch'a'abil yéetel jach ma'alob u beeta'al jump'éel especimen-jach ma'alob." Ba'ale' Darling tu yilaj xan táan u kíimil le che'o'. Tak tu káajbal u ja'abilo'ob 1900, ts'o'ok u loobilta'al tumen le bak'paach k'oja'anil, ku tukulta'al ts'o'ok u beetik u kíimil 3 mil millones wa asab máako'ob tu yo'olal le k'oja'anilo'oba'. Lela' le yáax k'oja'anil ku taal ti' wíinik ku xu'ulsik che'ob te' k'ajláayo' bejla'e'. Darling tu tukultaj, wa ma' tu páajtal u salvartik le che'o', je'el u páajtal u salvartik u neek'o'ob. Chéen jump'éel talamil yaan: le che'o' ma' táan u beetik mixba'al tumen mina'an uláak' che'ob castañas naats' ti' je'el u páajtal u polinizartik.
Darling jump'éel ingeniero ku meyajtik u métodoil le ingeniero uti'al u yutskíintik talamilo'ob. Le uláak' junio, ka loolo'ob k'an pálido bino'ob k'i'itpajal yóok'ol le ya'ax dosel le che'o', Darling Chuup yéetel munición tiro yéetel juuch'bil tiro, ku bin ch'a'abal ti' le loolo'obo' masculinos ti' uláak' che'o' castaño tu kanaj, ka condujo xamanil. tu bisaj jump'éel p'isib yéetel táanchumuk. tu ch'inaj le che'o' ti' le helicóptero alquilado. (Leti'e' ku nu'uktik jump'éel empresa construcción exitosa ku páajtal u bo'otik extravagancia.) Le esfuerzo fracasó. Tu láak' ja'abo', Darling tu ka'a intentó. Te' súutukila', leti' yéetel u paal tu jíilto'ob le andamio tak le castaños yaan tu ka'anlil le pu'uko' ka tu beetaj jump'éel plataforma 80 wooko'ob ka'anal ichil asab ti' ka'ap'éel semanas. In yaabilaj na'ak yóok'ol le dosel ka tu p'o'aj le loolo'obo' yéetel le loolo'ob bey x-nook'o'ob ti' uláak' che' castaño.
Te' otoño je'elo', u k'ab u che'il Darling tu beetaj rebabas pi'ixil yéetel ya'ax k'i'ixo'ob. Le k'i'ixo'oba' jach poloktak yéetel t'ona'ano'ob ka'ach u páajtal u confundir u cactus. Le jooch ma' jach ka'anal, yaan kex 100 nueces, ba'ale' Darling ts'o'ok u pak'ik yane' ka fijado alab óolal. leti' yéetel juntúul u yéet máakile' tu t'aanajo'ob yéetel Charles Maynard yéetel William Powell, ka'atúul genéticos ti' che'ob ti' le Universidad Estatal ti' Nueva York ti' le Escuela ti' Ciencias Ambiental yéetel Forestal ti' Siracusa (Chuck yéetel Bill kíimo'ob). Ts'oonak tu káajso'ob jump'éel meyaj investigación castaño yéetel jump'íit taak'in te'elo'. Darling tu ts'áaj ti'ob yaan castañas ka tu k'áataj ti' le cientifico'ob wa je'el u páajtal u meyajtiko'ob uti'al u suuto'ob. Darling tu ya'alaj: "Lela' bey jump'éel ba'al jach ma'alob" "Tuláakal u chik'inil Estados Unidos" Ba'ale', ka máan wa jayp'éel ja'abo'obe', u che'e' kíimij.
Tak ka'aj káaj u kajtal le europeo'ob tu lu'umil Amerika Xaman, le tsikbal tu yo'olal u k'áaxo'ob le petena' ts'o'ok u p'áatal tu gran medida jump'éel pérdida. Ba'ale', u tuukul Darling bejla'e' ku yila'al tumen ya'ab bey juntúul le oportunidades asab prometedoras utia'al u comenzar u revisar le k'ajláayo' - a principios de este ja'aba', le Fundación Caridad Mundial Templeton tu ts'áaj Maynard yéetel Powell ti' le proyecto concedió óol tuláakal le máasewáalo'obo' u u k'ajláayo', ka le esfuerzo bin capaz u desmantelar jump'éel chan operación u tojol asab u $3 millones. leti' le siibal asab nojoch ts'a'ab ti' le universidado'. U xak'alil le genetistas ku obligar ti' le ambientalistas u enfrentar le perspectiva ti' jump'éel túumben yéetel Yaan k'iine' incómoda bix ken, u wutskintik le yóok'ol kaaba' natural ma' necesariamente u k'áat u ya'al k'a' jump'éel jardín u Edén intacto. Ba'ale', je'el u páajtal u ya'al u k'amik le meyaj ts'o'ok k ch'a'iko': le ingeniero ti' tuláakal ba'al incluyendo le naturaleza.
u le' le castañoo' chowaktako'ob yéetel yaan u kojo'ob, ku yila'al bey ka'ap'éel mejen sierra ya'ax ku nupikubáa paachil ti' u vena chúumuk u le'o'. Ti' jump'éel extremo, ka'ap'éel le' ku nupikubáa ti' jump'éel tallo. Tu láak' u tséele', ku beetiko'ob jump'éel xnuk afilado, ku suuk u t'óochpajal tu tséel. Le beyo' ma' páa'ta'ana' ku ch'ak ichil le ya'ax yéetel arena silenciosa ti' le k'áaxo', yéetel le increíble reverie le excursionistas despertó u óolal le máako'obo', k'a'ajsik ti' leti'ob u viaje tumen le k'áaxo' ku ka'ache' yaan ka'ach ya'ab che'obo' poderosas.
Chéen yéetel le literatura yéetel le k'a'ajsajilo' je'el u páajtal k na'atik le che'oba'. Lucille Griffin, directora ejecutiva ti' le American Chestnut Collaborator Foundation, juntéene' tu ts'íibtaj u te'elo' yaan a wilik castañas jach ayik'alo'ob u ti' yáax k'iino', le loolo'obo' cremosas, lineales ti' le che'o' "bey le olas espumosas rodaron tak kaambal ti' le ladera le witso'", conduciendo ti' le recuerdos abuelo. Tu k'iinilo'ob otoño, le che'o' yaan u ka'a péek, te' súutukila' yéetel rebabas espinosos ku pixiko'ob le ch'ujuk. "Le ka'aj ts'o'ok u k'íintal le castaño'obo', tin much'aj chúumuk bushel tu k'iinilo'ob ke'elil", tu ts'íibtaj juntúul vibrante Thoreau ti' "Walden". "Ti' le k'iino' je'elo', jach ki'imak ka'ach u xíimbaltik le k'áaxo'ob castañas mina'an u xuul ti' Lincoln te' k'iino' je'elo'."
Le castaño'obo' jach confiables. Ma' je'ex le che'ob roble ku chéen lúubul bellotas ichil jump'éel pocos ja'abo'ob, le che'obo' castaños producen jump'éel nuxi' meyaj ku u cultivos nueces Amal otoño. Le castaño'obo' chéen ch'a'abil u digerirta'alo'ob: je'el u páajtal a jóok'sik u yoot'el ka a jaantik junp'éel crudo. (K'aax u biilankiltej bellotas ayik'al ti' taninos-wa ma' beetik.) Tuláakal máak ku jaantik castañas: ciervo, ardilla, oso, ch'íich', wíinik. Le koolnáalo'obo' tu cha'aj u bin u síiniko'ob ka tu náajalto'ob u ts'u'uts'o'ob te' k'áaxo'. tu k'iinilo'ob Navidade', treno'ob chuup yéetel castaño'obe' ku bino'ob te' witso'ob tak te' noj kaajo'. Jaaj, jach tu jaajil tóoka'abo'ob tumen le k'áak'o'. "Ku ya'ala'ale' ti' yaan kúuchilo'obe', le koolnáalo'obo' ku náajaltiko'ob asab taak'in ti' u koonol castañas ti' tuláakal le uláak' yik'áalil agrícolas", tu ya'alaj William L. Bray, u yáax decano le najil xooko' tu'ux meyajnaj Maynard yéetel Powell ka'ache'. Ts'íibta'ab tu ja'abil 1915. Leti' u che'il le máako'obo', u ya'abil ti' leti'obe' ku nojochtal te' k'áaxo'.
Bey xan u ts'aik asab ti' chéen janalbe'eno'ob. Le che'ob castaño'obo' je'el u páajtal u na'akal tak 120 wooko'ob, yéetel le yáax 50 wooko'obo' ma' u k'askúunta'alo'ob tumen k'ab wa nudos. Lela' u wayak' le che'o'obo'. Kex ma' leti' le che' asab jats'uts mix le che' jach mu'uk'a'ano', jach séeb u nojochtal, maases ken u ka'a jóok'ol ken ts'o'okok u ch'akta'al yéetel ma' tu k'astal. Bey u durabilidad le lazos ferrocarril yéetel le postes nu'ukul t'aan superó le estética, Chestnut tu yáantaj construir jump'éel Amerika industrializada. U milesil graneros, cabañas yéetel iglesias beeta'an yéetel castañas láayli' wa'alakbalo'ob; juntúul aj ts'íib tu ja'abil 1915 tu ya'alaj lela' leti' le che' asab ch'akta'an tu lu'umil Estados Unidos.
Tu ya'abil le chik'ino'obo' ku bino'ob tak Mississippi tak Maine, yéetel tak u jáal k'áak'náab Atlántico tak u áalkab ja'il Mississippi-le castaño'obo' xan juntúul ti' leti'ob. Ba'ale' te' Apalaches, leti' jump'éel nojoch che'. U millonesil castañas kaja'ano'ob te' witso'oba'.
Jach ma'alob u Fusarium wilt yáax chíikpaj tu kaajil Nueva York, lela' u jool najil ya'ab estadounidenses. Tu ja'abil 1904, kaxta'ab jump'éel k'oja'anil jela'an ti' u yoot'el jump'éel che' castaño yaan tu peligroil u xu'ulul te' Bronx Zoo. Le xak'al xooko'obo' tu séeba'anil tu yilajo'ob le hongo tu beetaj u k'astal le bacteriao' (ku ts'o'okole' ku k'aaba'tik Cryphonectria parasitica) k'uch ti' le che'ob japonesas importadas bey ma' 1876. (U suukile' yaan jump'éel retraso k'iin ichil u yokol jump'éel especie yéetel u kaxta'al talamilo'ob chika'an.)
Ma' xáanchaje', máako'ob ti' ya'abkach noj lu'umilo'obe' tu ya'alajo'ob táan u kíimil che'ob. Tu ja'abil 1906, William A. Murrill, juntúul micólogo ti' le Jardín Botánico u Nueva York, tu jóok'saj le yáax artículo científico yóok'ol le k'oja'anil. Muriel tu ya'alaj ti' le hongo ku beetik u yantal jump'éel infección yéetel ampollas amarillento-marrón ti' u corteza le che'o' castaño, ku ts'o'okole' ku beetik u limpiar mentik kex u tronco. Le ken ma' u páajtal u máan le nutrientes yéetel le ja'o' ka'anal yéetel kaambal ti' le vasos corteza yáanal le corteza, tuláakal ba'ax yaan ka'anal ti' le ts'ipit k'ab kíimile' yaan u kíimil.
Yaan máako'ob ma' tu páajtal u tuukulo'ob-wa ma' u k'áato'ob u láak'o'ob tuukultik-jump'éel che' ku sa'atal te' k'áaxo'. Tu ja'abil 1911, Sober Paragon Chestnut Farm, jump'éel empresa ku meyaj ti' jardín infantil ti' Pensilvania, tu tuklaj le k'oja'anila' "ma' chéen jump'éel saajkil" U yantal periodistas ma' responsables ichil ya'ab k'iin. Le koolo' k'a'al tu ja'abil 1913. Ka'ap'éel ja'abo'ob paachil, Pennsylvania tu much'aj jump'éel comité k'oja'anil castaño, autorizado u xuupik US $ 275,000 (jump'éel nuxi' cantidad taak'in ti' le k'iino' je'el xano' k'iin), ka tu anunció jump'éel paquete poderes utia'al u ch'a'iko'ob ba'axo'ob tu kano'ob utia'al xu'ulsiko'ob le k'i'inan, incluyendo le derecho u xu'ulsiko'ob che'ob ti' propiedad privada. Le patólogos ku ya'aliko'ob ka luk'sa'ak tuláakal le che'ob castaño'ob yaan ichil jump'éel pocos millas ti' le frente le noj bejo' infección utia'al u producir jump'éel efecto prevención k'áak'. Ba'ale' ku yila'al le hongoa' je'el u páajtal u t'óochpajal ti' che'ob ma' infectadas, yéetel u esporas ku infectadas tumen iik', ch'íich'o'ob, insectos yéetel máako'ob. Le plano' p'ata'ab.
Tu ja'abil 1940, óoli' mix jump'éel nojoch castaño k'oja'anchaj. Bejla'e', u tojol u millonesil dólares ts'o'ok u xu'ulul. Bey le fusarium wilt ma' je'el u páajtal u kuxtal te' lu'umo', u moots le castaño' ku seguer u jóok'ol, yéetel asab ti' 400 millones ti' leti'ob láayli' ku p'áatal te' k'áaxo'. Ba'ale', Fusarium wilt tu kaxtaj jump'éel depósito te' che'o' tu'ux kaja'an ka'ach xma' u beetik loob ti' u yuumil. Tak te'elo', ku séeb k'i'itpajal ti' túumben brotes castaño yéetel ku t'óochpajal tu ka'atéen lu'um, u suukile' ya'ab k'iin táanil ti' u k'uchul u p'isibij u lool.
U meyaj le che'o' ts'o'ok u kaxtik uláak' ba'alo'ob: roble, pino, nogal yéetel ceniza. Le curtido, uláak' nojoch industria ku depender ti' le che'obo' castaño, ts'o'ok u k'éexel u agentes curtido sintéticos. Utia'al ya'ab óotsil koolnáalo'obe', mina'an mixba'al u k'exik: mix jump'éel uláak' che' ku ts'áaik ti' koolnáalo'ob yéetel u ba'alche'ob calorías yéetel proteínas gratis, confiables yéetel abundantes. Le k'oja'anil castaño je'el u páajtal u ya'ala'ale' u ts'o'oksik jump'éel ba'al suuk u beeta'al ti' le agricultura autosuficiente ti' le Apalaches, ku obligar ti' le máako'obo' ti' le kúuchila' yaantal jump'éel opción obvia: bin ti' jump'éel mina chúuk wa náachkunta'al. Le historiador Donald Davis tu ts'íibtaj ti' 2005: "Tumen u kíimil le castañas, tuláakal yóok'ol kaab ts'o'ok u kíimil, eliminando le costumbres supervivencia ku séen existido ti' le witso'obo' Apalaches ichil asab u kan siglos."
Powell líik' náach ti' le Apalaches yéetel le castaños. U taatae' meyajnaj te' Fuerza Aérea ka bin kajtal tu'ux yaan u láak'tsilo'ob: Indiana, Florida, Alemania yéetel u jáal k'áak'náab chik'iin u Maryland. Kex tu máansaj u meyaj tu kaajil Nueva Yorke', u t'aano'obe' tu p'atajo'ob u franquezail le Midwest yéetel le sesgo sutil ba'ale' discernible ti' le nojol. U modos simples yéetel estilo u sastrería simple ku complementan, yéetel jeans yéetel rotación camisa cuadros aparentemente interminable. U t'aan jach uts tu t'aan leti'e' "wow".
Powell u tukultmaj u beetik u j-ts'aak ba'alche'ob tak ken u ya'al ti' jump'éel aj ka'ansajo' ti' genética u alab óolal jump'éel túumben, asab ya'ax agricultura basada ti' paak'alo'ob modificadas genéticamente u páajtal u producir u kajnáalo'ob Buka'aj u ba'al u prevención insectos yéetel k'oja'anilo'obo'. "tin tukultaj, wow, ma' ma'alob u beeta'al paak'alo'ob je'el u páajtal u kanáantik máak ti' le plagas, yéetel ma' k'a'abéet u rociar mix pesticidas ti' leti'ob?" tu ya'alaj Powell. "U jaajile', u yalab yóok'ol kaab ma' tu t'u'uchpachtik le tuukula'."
Le ka'aj k'uch Powell tu najil xook u ts'o'okol u xook Utah State University tu ja'abil 1983, ma' tu ch'a'aj saajkil. Ba'ale', tu beetaj u táakpajal ti' jump'éel laboratorio biólogo, ka táan u meyaj ti' jump'éel virus je'el u páajtal u debilitar le hongo blight. U yóotajo'ob u meyajtiko'ob le virusa' ma' bin jach ma'alob: ma' tu k'i'itpajal ti' che' ti' che' tu juunal, le beetike' yanchaj u beeta'al uti'al u ya'abil u jejeláasil hongos. Kex beyo', Powell jach ja'ak' u yóol tumen u tsikbalil jump'éel nojoch che' ku lúubul ka tu ts'áaj jump'éel solución científica uti'al u yantal errores trágicos beeta'an tumen wíinik. tu ya'alaj: "tumen ma' ma'alob u nu'ukbesa'al k ba'alo'ob ku péeko'ob yóok'ol kaabe', accidentalmente importamos patógenos." "tin tukultaj: Wow, lela' jach jats'uts. Yaan jump'éel oportunidad u suut."
Powell ma' leti' le yáax intento u tselik le pérdidas. Ka' ts'o'ok u chíikpajal u le castañas americanas bino'ob condenadas u fallar, le USDA trató u pak'ik che'ob castañas chinas, jump'éel primo ku asab resistente ti' le marchitamiento, utia'al u entender wa le especie je'el u páajtal u reemplazar le castañas americanas. Ba'ale', le castaño'obo' ku nojochtal asab táankab, yéetel asab bey che'ob frutales u che'ob frutales. leti'obe' bino'ob enanitos ti' le k'áaxo' tumen le che'obo' roble yéetel uláak' gigantes estadounidenses. ku k'a'alal u nojochtal, wa chéen ku kíimil. Le cientifico'obo' tu yóotajo'ob xan u ch'i'isiko'ob castañas ti' Estados Unidos yéetel China múuch', tu tuklo'ob u beetiko'ob jump'éel che' yéetel le ma'alob ba'alo'ob yaan ti' tu ka'atúulal. Le ba'ax tu beetaj le jala'acho' ma' béeychaji' ka p'ata'ab.
Powell ts'o'ok u meyaj ti' le Universidad Estatal u Nueva York ti' le Escuela ti' Ciencias Ambiental yéetel Forestal, tu'ux tu k'ajóoltaj Chuck Maynard, juntúul genetista tu pak'aj che'ob ti' le laboratorio. Chéen jump'éel ja'abo'ob paachil, le cientifico'obo' tu beetaj le yáax wa'ak'al vegetal modificado genéticamente-ku ts'áabal jump'éel gen ku ts'aik resistencia ti' le antibióticos ti' le tabaco utia'al u demostraciones técnicas kúuchil je'el búukinta'al comercial. Maynard (Maynard) Káaj u ts'áaik u yóol ti' túumben ma'alo'obtal, ka' jo'op' u kaxtik ma'alo'obtal útil relacionada yéetel leti'. Te' k'iino' je'elo', Darling yaan ka'ach u neek'o'ob yéetel jump'éel talamil: u yutskíintik castañas americanas.
ichil u milesil ja'abo'ob u xíiw u ch'i'ibal le páak'alo'obo', le koolnáalo'obo' (yéetel le científicos recientes) ts'o'ok u cruzado variedades yéetel rasgos deseados. Tu láak', le genes ku xa'ak'pajal naturalmente múuch', ka le wíiniko'obo' elige mezclas prometedoras utia'al u asab calidad-asab nojoch, asab ki' fruta wa resistencia ti' le k'oja'anil. U suukile', ku bisik ya'abkach ch'i'ibalo'ob uti'al u beeta'al jump'éel ba'al. Le tuukula' jach chaanbelil yéetel jump'íit confuso. Darling tu tukultaj wa le métodoa' je'el u ts'áaik jump'éel che' bey ma'alob je'el bix u k'áaxo'. tu ya'alajten: "in tuklike' je'el u páajtal k beetik ma'alob"
Ingeniería genética u k'áat u ya'al asab kanik: kex jump'éel gen específico ku taal ti' jump'éel especie ma' relacionada, je'el u páajtal u seleccionado utia'al jump'éel propósito específico yéetel insertado ti' le genoma uláak' organismo. (Le ba'alche'ob yaan u genes ti' jejeláas especies ku "modificados genéticamente." Ts'oonak, le científicos ts'o'ok u desarrollado kaambalilo'ob utia'al u editar Jun le genoma le organismos objetivo.) Le ma'alo'obtal promete precisión yéetel velocidad xma' precedentes. Powell u oksaj óoltik wa le je'ela' bey jach ma'alob uti'al le castañas americanas, ku ya'alik "che'ob óoli' perfectas"-k'a'am, ka'anal, yéetel ayik'al ti' fuentes janalbe'eno'ob, k'a'abet chéen jump'éel corrección jach específica: resistencia ti' le k'aak'as bacteriana.
kin éejentik. tu ya'alaj: "k'a'abéet u yantalto'on ingeniero'ob te' k negocio" "Ti' le construcción ti' le construcción lela' chéen jump'éel bin yano'ob automatización."
Powell yéetel Maynard ku tukliko'obe' je'el u xáantal lajun ja'abo'ob u kaxta'al le genes ku ts'áaiko'ob resistencia, u beetiko'ob ma'alo'obtal uti'al u ts'áabal ti' u genoma le castaño, ka tu láak' u pak'iko'ob. "Chéen táan k adivinar," tu ya'alaj Powell. "Mixmáak yaan ti' mix jump'éel genes ku ts'aik resistencia ti' le hongos. Jach káaj k meyaj ti' jump'éel kúuchil mina'an mixba'al."
Darling tu kaxtaj áantaj ti' le American Chestnut Foundation, jump'éel mola'ay ma' u kaxtik taak'in beeta'ab tu káajbal u ja'abilo'ob 1980. U jo'olpóopo' tu ya'alaj ti'e' jach sa'atal. Táan u ts'áaik u yóolo'ob ti' le hibridación yéetel ku p'áatal vigilantes yóok'ol le ingeniería genética, ba'ax ts'o'ok u despertado oposición ti' le ambientalistas. Le o'olale', Darling tu beetaj u kajnáalo'ob mola'ay ma' u kaxtik taak'in uti'al u bo'otik meyaj ingeniería genética. Powell tu ya'alaj ti' le mola'aya' tu ts'íibtaj le yáax cheque ti' Maynard yéetel Powell tumen $30,000. (Tu ja'abil 1990, le mola'ay noj lu'uma' tu beetaj u túumbenkuunsa'al yéetel tu k'amaj u múuch' secesionista Darling bey u yáax k'ab le noj lu'uma', ba'ale' yaan miembros láayli' ka'ach escépticos wa jaatsatako'ob hostiles ti' le ingeniería genética.)
Maynard yéetel Powell táan u meyajo'ob. Óoli' tu séeba'anil, u calendario estimado demostró u ma' realista. Le yáax talamile' leti' u kaxtik bix u pak'ik castañas te' laboratorio. Maynard tu yóotaj u xa'ak'tik u le' le castaño yéetel le hormona tuméen ti' jump'éel plato Petri plástico wóolis, jump'éel método utilizado utia'al u pak'ik álamos. ku yila'al lela' ma' jaaj. Le túumben che'obo' ma' ken u yantal u moots yéetel u yiits'o'ob ti' células especializadas. Maynard tu ya'alaj: "Teen le líder mundial ti' le kíinsa'al che'ob castañas." Juntúul investigador ti' le Universidad u Georgia, Scott Merkle (Scott Merkle) finalmente tu ka'ansaj Maynard bix bin u polinización ti' le uláak' castañas páak'alo' ti' embriones ti' le p'isibij ma'alo'ob.
U kaxta'al le gen ma'alob-u meyaj Powell-xan tu ye'esaj u talamtal. tu máansaj ya'ab ja'abo'ob táan u xak'altik jump'éel compuesto antibacteriano basado ti' u genes le rana, ba'ale' tu p'ataj le compuesto tumen preocupaciones u le kaajo' je'el ma' k'aam che'ob yéetel ranas. Bey xan tu kaxtaj jump'éel gen xu'ullsa'al le k'oja'anil bacteriana ti' le castaños, ba'ale' tu kaxtaj u kanáantik le che'o' implica ya'ab genes (tu identificaron Ba'axten lo bey seis). Tu ja'abil 1997, juntúul in wéet meyaj suunaj ti' jump'éel múuch'tambal científico ka tu ts'íibtaj jump'éel resumen yéetel jump'éel presentación. Powell tu ya'alaj jump'éel k'aaba' ku k'aaba'tik "Expresión ti' le oxalato oxidasa ti' paak'alo'ob transgénicas ku ts'aik resistencia ti' le oxalato yéetel le hongos productores u oxalato". Ti' u investigación ti' le virus, Powell u yojel u le hongos wilt emiten ácido oxálico utia'al u kíinsik u corteza le castaño yéetel meentik ch'a'abil u digerir. Powell tu ts'áaj yilaje' wa le castaño je'el u páajtal u producir u kajnáalo'ob oxidasa oxalato (jump'éel proteína yaabilajech u páajtal u jaatik le oxalato), túun je'el u páajtal u defender u. tu ya'alaj: "Leti' ka'ach in súutukil Eureka"
ku yila'al ya'ab paak'alo'ob yaan ti'ob jump'éel gen ku cha'ik u beetiko'ob oxalato oxidasa. Ti' le investigador tu beetaj le t'aano', Powell tu k'amaj jump'éel variante trigo. Linda Polin McGuigan, xoknáal ti' graduado, tu ma'alo'obkíintaj le ma'alo'obtal "gene gun" uti'al u ts'áaik genes ti' embriones castaño, yéetel u páa'tik u páajtal u ts'a'abal ti' u ADN le embrión. Le gen p'áat temporalmente ti' le embrión, ba'ale' tu láak' desapareció. Le nu'ukulil investigación tu p'ataj le método ka tu k'exaj ti' jump'éel bacteria ku úuch desarrolló jump'éel método u snipping le ADN uláak' organismos yéetel insertar u genes. Tu kuxtal, le microorganismos ku ts'áabal genes ku obligar ti' le huésped utia'al u meentik janalbe'eno'ob bacterianos. Le genetico'obo' tu ch'a'ajo'ob le bacteriaa' uti'al u páajtal u ts'áaik je'el ba'alak gen u k'áat le científicoo'. McGuigan tu náajaltaj u páajtalil u ts'áabal genes trigo yéetel proteínas marcadoras ti' embriones castaño. Le ken u irradia le proteína yáanal jump'éel microscopio, le proteína emitirá jump'éel sáasil ya'ax, indicando inserción exitosa. (Le nu'ukulil séeba'an tu p'ataj u biilankiltej proteínas marcadores-mix máak taak ka'ach jump'éel che' je'el u páajtal u brillar.) Maynard llamó le método "le ba'al asab elegante tu yóok'ol kaabe'."
Yéetel u k'iinil, Maynard yéetel Powell tu beetaj jump'éel internet ichil montaje castaño, ku bejla'e' ku extenderá ti' le ya'ab pisos ti' jump'éel magnífico edificio investigación forestal ladrillo-y-mortero ti' le década 1960, bey le túumben chispeante paach le campus "Biotech Accelerator" instalación. Le tuukula' yáax implica selección embriones ku germinan ti' células genéticamente idénticas (óol tuláakal le máasewáalo'obo' u embriones creados ti' laboratorio ma' u beetik le ba'ala', bey u inútil crear clones) yéetel insertar genes trigo. Le células embrionarias, bey le agar, ku jump'éel sustancia bey pudín extraída ti' le algas. Utia'al u sutk'esiko'ob le embrión ti' jump'éel che', le investigadores tu ts'áajo'ob hormona tuméen. U cientosil nu'ukulo'ob plástico bey cubo yéetel mejen che'ob castañas mina'an u moots je'el u páajtal u ts'a'abal ti' jump'éel estante yáanal jump'éel lámpara fluorescente jach k'a'am. Tu ts'ooke', le cientifico'obo' tu ts'áajo'ob hormona u moots, tu pak'ajo'ob u yáax che'ilo'ob ti' macetas chuup yéetel lu'um, ka tu ts'áajo'ob ti' jump'éel cámara tuméen controlada tumen temperatura. Ma' jach ja'ak' u yóol máak, le che'ob yaan te' laboratorioo' ma' ma'alob yanilo'ob táankab. Le o'olale', le investigadores tu emparejaron yéetel che'ob k'áaxo'ob utia'al u producir asab Chich Ba'ale' láayli' resistentes muestras utia'al u pruebas ti' le campo.
Ka'ap'éel ja'abo'ob paachil, Hannah Pilkey, juntúul xoknáal ti' u laboratorio Powell, tu ye'esajten bix u beetik le je'ela'. tu pak'aj le hongo ku beetik u k'astal le bacteriao' ti' jump'éel chan plato Petri plástico. Ti' le beyo' cerrada, le patógeno naranja pálido ku yila'al benigno yéetel óol jats'uts. talam u tukulta'al wa leti' le ba'ax ku beetik u kíimil yéetel u xu'ulsa'al ya'abkach máako'obo'.
Le jirafa yaan te' lu'umo' tu xóolte' lu'um, tu marcartaj u jo'op'éel milímetros u jaatsil jump'éel chan che', tu beetaj óoxp'éel incisiones yéetel jump'éel bisturí, ka tu ts'áaj k'aak'as ti' le loobo'. tu k'alaj yéetel jump'éel xéet' cha'an plástico. tu ya'alaj: "bey jump'éel banda-ayuda" Tumen lela' jump'éel che' ma' resistente "kaambalil yo'osal", leti' pa'ta'al u le infección naranja u k'i'itpajal jáan tak le ts'ono'oto' inoculación yéetel eventualmente rodear le mejen tallos. tu ye'esajten yaan che'ob yaan u genes trigo tu ts'akaj ka'ache'. Le infección ku p'áatal chéen ti' le incisión, bey le labios bek'ech naranja naats' le chan chi'.
Tu ja'abil 2013, Maynard yéetel Powell tu ya'alajo'ob u éxito ti' le investigación transgénica: 109 ja'abo'ob ka' u descubierto le k'oja'anil castaño americano, tu beetaj jump'éel aparentemente autodefensa che'obo', páajtal wa ku atacados tumen nukuch dosis hongos marchitantes. Utia'al u chíimpolta'al u yáax yéetel asab nojoch donante, tu ts'áaj kex $250,000, yéetel le investigadores ts'o'ok u ts'áaik u k'aaba' le che'obo' tu yo'olal leti'. Lela' u k'aaba'e' Darling 58.
Le múuch'tambal anual ti' le Capítulo u Nueva York ti' le Fundación Castaña Americana tu beetaj ti' jump'éel modesto hotel paach New Paltz ti' jump'éel sábado lluvioso ti' octubre u 2018. Óoli' 50 máako'ob tu much'ubaj. Le much'táambala' jump'éel much'táambal científico yéetel tu parte jump'éel múuch'tambal u k'eexpajal castaño. Tu paach jump'éel chan sala u much'táambal, le miembros tu k'exaj jiit'iko'ob Ziploc Chuup yéetel nueces. Le much'táambala' leti' le yáax ka'atéen ichil 28 ja'abo'ob ma' bino'ob Darling wa Maynard. Le talamilo'ob toj óolal tu beetaj u náachtalo'ob tu ka'atúulal. "Ts'o'ok k beetik lela' ichil ya'ab k'iin, yéetel óoli' tuláakal ja'ab k p'áatal ma' t'aan tu yo'olal le kimeno'obo'", tu ya'alajten Allen Nichols, u noj jala'achil le clubo'. Kex beyo', le noj k óol láayli' jach optimista: le che'o' modificado genéticamente ts'o'ok u máan ja'abo'ob pruebas ti' seguridad yéetel eficacia arduas.
Le máaxo'ob ku táakpajalo'ob ti' le capítulo tu ts'áajo'ob jump'éel introducción detallada ti' le condición Amal nojoch che'o' castaño ku kajtal ti' le noj u Nueva York. Pilkey yéetel uláak' xoknáalo'ob ts'o'ok u xook tu ts'áajo'ob bix u much'ik yéetel u ta'akbesik le polen, bix u pak'ik castañas yáanal sáasilo'ob ichil najo'ob, yéetel bix u chu'upul le lu'umo' yéetel infección tumen k'oja'anil uti'al u chowaktal u kuxtal le che'obo'. Le máako'ob yaan u pecho'ob yéetel anacardo, ya'ab ti' leti'obe' ku polinizar yéetel ku pak'iko'ob u che'ilo'ob, tu beetaj k'áat chi'oba' ti' le táankelem científico'obo'.
Bowell tu ts'áaj u lu'umil, u búukintmaj ba'ax ku chíikpajal bey jump'éel uniforme ma' oficial uti'al le capítuloa': jump'éel camisa u kaal tu'ux yaan jeans. U chéen tuukulil-jump'éel carrera treinta ja'abo'ob organizada mentik kex u meta Herb Darling u recuperar castaños-jach raro ichil le científicos académicos, ku asab in menudo conducen investigación ti' jump'éel ciclo financiación jo'op'éel ja'abo'ob, ka tu láak' Le ya'ala'al máaxo'ob máano'ob prometedores ku entregan ti' láak'o'ob utia'al u comercialización. Don Leopold, juntúul u yéet meyaj ti' u Departamentoil Ciencias Ambientales yéetel Forestal ti' Powell, tu ya'alajten: "Jach ku ts'áaik u yóol yéetel jach yaan u nu'ukbesajil." "Ku ts'áaik le cortinas. Ma' u distraer tumen ya'ab uláak' ba'alo'ob. Le ken le investigación finalmente tu beetaj progreso, le administradores le Universidad Estatal u Nueva York (SUNY) contactaron yéetel leti' ka solicitó jump'éel patente utia'al u che'o' utia'al u le universidad je'el u páajtal u beneficiar u ti' leti', ba'ale' Powell ma' tu yóotaj. Tu ya'alaj ti' le che'obo' modificadas genéticamente ku bey castañas primitivas yéetel le máako'obo' ku meyajtiko'ob Powell ti' le sala.
Ba'ale' tu ya'alaj ti'ob: ka' ts'o'ok u máan óol tuláakal le talamilo'ob técnicos, le che'obo' modificadas genéticamente je'el u páajtal u enfrentar le asab desafío: le jala'acho' Estados Unidos. Jayp'éel semanas paachil, Powell tu túuxtaj jump'éel archivo yaan óoli' 3,000 u táan ju'uno'ob ti' le Departamento de Agricultura ti' Estados Unidos ti' le mayaj inspección ti' toj óolal ba'alche'ob yéetel paak'alo'ob, ba'ax le responsable u aprobar le paak'alo'ob modificadas genéticamente. Lela' ku káajal u tuukulil u k'a'amal le mola'aya': xak'altik le solicitud, k'áatik u t'aan kaaj, beetik jump'éel declaración ti' impacto ambiental, k'áatik u t'aan kaaj tu ka'atéen ka ch'a' jump'éel k'alt'aan. Le meyaja' je'el u xáantal ya'ab ja'abo'ob. Wa mina'an mix jump'éel jets't'aan, le meyajo' je'el u páajtal u je'elel. (Le yáax k'iinil comentario público láayli' ma' u je'ek'abta'al.)
Le investigadores planean k'ubik uláak' peticiones ti' le Administración u Alimentos yéetel Medicamentos utia'al u páajtal u wilik le seguridad alimentaria ti' le nueces modificadas genéticamente, yéetel le Agencia ti' Protección Ambiental revisará le impacto ambiental ti' le che'o' yáanal le Ley Federal ti' Pesticidas, ku k'a'abéet utia'al tuláakal le páak'alo'obo' modificadas genéticamente ti'. biológico. "Lela' asab talam ti' le ciencia!" yaan máax ichil le máaxo'ob ku yu'ubiko'obo' tu ya'alaj.
"Jaaj." Powell tu éejentaj. "Le cienciao' jach jats'uts. Jach ku beetik u chi'ichnaktal" (Ka' ts'o'oke' tu ya'alajten: "Le supervisión tumen óoxp'éel jejeláas agencias jach jump'éel sobrecarga. Jach kíinsik le innovación ti' le protección ambiental.")
Utia'al u ye'esa'al wa ma'alob u che'o'obe', u múuch' meyajo'ob Powell tu beetaj jejeláas pruebas. tu ts'áajo'ob oxalato oxidasa ti' u polen le abejas. tu p'isaj u nojochtal le hongos beneficiosos te' lu'umo'. tu p'ato'ob le'o'ob te' ja'o' ka tu xak'alto'ob u muuk'il t. Ma' ila'ak mix jump'éel ba'al k'aas ti' mix juntúul ti' le xooko'obo'-u jaajile', u jaajile', u meyaj le dieta modificada genéticamente asab ma'alo'ob u le' yaan che'ob ma' modificadas. Le cientifico'obo' tu túuxto'ob le nueces ti' le Laboratorio Nacional Oak Ridge yéetel uláak' laboratorios ti' Tennessee uti'al u xak'alta'al, ka tu kaxto'ob mix jump'éel jela'anil yéetel le nueces producidas tumen che'ob ma' modificadas.
Le je'elo'oba' ya'ala'al máaxo'ob máano'ob je'el u páajtal u tranquilizar le reguladores. Óoli' ma' ken u jets'ik u yóolo'ob le activistas ku p'ektiko'ob le OGM. John Dougherty, juntúul científico jubilado ti' Monsanto, tu ts'áaj áantajo'ob consultoría ti' Powell gratis. tu ya'alaj ti' le oponentes le "oposición". ichil ya'ab ja'abo'ob, le mola'ayo'ob ku kanáantiko'ob ka'a jeets'o' ts'o'ok u ya'aliko'ob u péeksa'al le genes ichil especies náach láak'tsilo'ob yaan u yantal consecuencias ma' previstas, bey crear jump'éel "super maleza" ku supera le páak'alo'obo' ku yúuchul, wa introducir genes extraños ku páajtal causar le huésped Le posibilidad u mutaciones perjudiciales ti' le ADN le especie. Bey xan u chi'ichnaktalo'ob tumen le jejelas ku meyajtiko'ob ingeniería genética uti'al u k'amik patentes yéetel u controlar le organismos.
Bejla'e', Powell tu ya'alaj ma' tu k'amaj mix jump'éel taak'in Jun ti' le fuentes le industria, ka tu insistió ti' le donación fondos ti' le laboratorio "ma' bin atado." Ba'ale', Brenda Jo McManama, máax beetik jump'éel mola'ay ku k'aaba'tik "Red Ambiental Indígena", tu ya'alaj jump'éel éejenil tu ja'abil 2010 tu'ux Monsanto tu ts'áaj ti' le Fundación Chestnut yéetel u agencia socio Nueva York Le capítulo autorizó ka'ap'éel patentes modificación genética. (Powell tu ya'alaj u le contribuciones le industria, incluyendo Monsanto, representan menos u 4% u total capital meyaj.) McManama sospecha u Monsanto (adquirido tumen Bayer ti' 2018) táan u kaxtik secretamente kéen p'áatak jump'éel patente yo'osal u yáanta'al le ba'ax ku chíikpajal bey jump'éel iteración futura ti' le che'o'. Proyecto desinteresado. "Monsan jach k'aas," tu ya'alaj francamente.
Powell tu ya'alaj ti' le patente ti' le éejenil 2010 ts'o'ok u expirado, ka tumen revelar le detalles u che'o' ti' le literatura científica, ts'o'ok u asegurado u le che'o' ma' u páajtal u patentado. Ba'ale' tu ts'áaj yilaje' lela' ma' je'el u xu'ulsik tuláakal le chi'ichnakilo'obo'. tu ya'alaj, "in wojel yaan máax je'el u ya'alik chéen jump'éel cebo uti'al Monsanto." "Ba'ax je'el u páajtal a beetik? Mina'an mixba'al je'el u páajtal a beetik."
Óoli' jo'op'éel ja'abo'ob paachil, u jo'olpóopo'ob le American Chestnut Foundation tu ya'alajo'ob ma' tu páajtal u chukik u ba'ax ku kaxtiko'ob chéen yéetel hibridación, le beetike' tu k'amo'ob u cha'anil ingeniería genética ti' Powell. Le jets't'aana' tu beetaj u yantal ba'alo'ob ma' éejentiko'ob. Tu winalil marzo ti' 2019, u noj jala'achil le Capítulo Massachusetts-Rhode Island ti' le Fundación, Lois Breault-Melican, tu p'ataj u meyaj, tu ya'alaj ti' le Global Justice Ecology Project (Global Justice Project), jump'éel mola'ay anti-gen ingeniería yaan tu kaajil Buffalo. Justice Ecology Project) argumento; u yíicham Denis Melican xan tu p'ataj le junta. Dennis tu ya'alaj teen le núup ka'ach particularmente preocupado tumen le castañas Powell je'el u páajtal u resultar u jump'éel "tsíimin Troya", ku despejó le bejo' utia'al uláak' che'obo' comerciales u supercargadas yo'osal le ingeniería genética.
Susan Offutt, jump'éel economista agrícola, ku meyaj bey presidenta ti' le Comité ti' le Academia Nacional ti' Ciencias, Ingeniería yéetel Ts'aak, tu beetaj investigación yóok'ol le biotecnología forestal ti' 2018. Tu ya'alaj ti' le tuukula' regulatorio ti' le jala'acho' ku centra ti' le estrecha cuestión riesgos biológicos, ka óol Ma'atech u considerado preocupaciones sociales asab amplias, bey le activistas anti-GO. "Ba'ax u tojol le k'áaxo'?" tu k'áataj, bey jump'éel ejemplo ti' jump'éel talamil, le tuukula' ma' tu yutskíintaj. "Yaan wáaj u leti'ob méritos le k'áaxo'obo'? Yaan wáaj to'on jump'éel obligación moral u ch'a'iko'ob tu yilaje' le ba'ala' ken u ch'a'iko'ob decisiones intervención?"
Óol tuláakal le máasewáalo'obo' ti' le científicos ts'o'ok in t'aan yéetelo'obo' mina'an ba'ax o'olal u chi'ichnaktalo'ob tu yo'olal u che'ilo'ob Powell, tumen le k'áaxo' ts'o'ok u muk'yajtik loob jach náach: u ch'ak che'ob, minería, ma'alo'ob, yéetel ya'abkach insectos yéetel k'aas k'oja'anilo'ob ku xu'ulsiko'ob che'ob. ichil leti'obe', le marchitamiento castaño ku demostrado u jump'éel ceremonia apertura. "Mantats' táan k ts'áaik túumben organismos completos", tu ya'alaj Gary Lovett, juntúul ecólogo forestal ti' le Instituto Ecosistema Cary ti' Millbrook, Nueva York. "U impacto le castañas modificadas genéticamente jach asab chichan."
Donald Waller, juntúul ecólogo forestal ts'oonak u jubilar u ti' le Universidad u Wisconsin-Madison, bin asab náach. tu ya'alajten: "Ti' jump'éel tséel, kin tsolik jump'éel chan equilibrio ichil le riesgo yéetel le recompensa. Ba'ale' uláak' tséel, chéen kin p'atik in pool uti'al le riesgos." Le che'a' je'el u páajtal u beetik jump'éel sajbe'entsil ti' le k'áaxo'. U jela'anil, "le linki abas kaambal yáanal le bo'ol chéen táan u desbordar yéetel tinta." tu ya'alaj ti' jump'éel castaño ku resistir u marchitamiento finalmente ganará le k'áaxo' embattled. Le máako'obo' k'a'abet alab óolal. Le máako'obo' k'a'abet u símbolo'ob. ”
Powell ku p'áatal jeets'el, ba'ale' le escépticos ti' le ingeniería genética je'el u páajtal u sacudir u. Letiʼeʼ tu yaʼalaj: «In tiaʼaleʼ maʼ tu tsʼáaikoʼob u biilal». "ma' u basar ti' le ciencia." Le ken le ingenieros ku beetiko'ob ma'alo'ob coches wa teléfonos inteligentes, mixmáak ku quejar, bey u taak u yojéeltiko'ob ba'ax k'aas yéetel che'ob ma'alob diseñados. "Lela' jump'éel nu'ukula' je'el u yáantik," tu ya'alaj Powell. "Ba'axten ka wa'alik ma' je'el u páajtal k meyajtik le nu'ukula'? Je'el u páajtal k meyajtik jump'éel destornillador Phillips, ba'ale' ma' jump'éel destornillador normal, yéetel viceversa?"
Tu káajbal octubre ti' 2018, tin láak'intaj Powell ti' jump'éel estación u k'áaxil nojol u Siracusa. tu tuklaj u nojochtal u k'iini' le castaño estadounidenseo'. Le kúuchila' óoli' mina'an mixba'al, yéetel leti' jump'éel ti' le kúuchilo'ob tu'ux ku cha'abal u nojochtal che'obo'. Le ka'anal paak'alo'ob pino yéetel alerce, u producto jump'éel proyecto investigación chowak abandonado, inclina ti' chik'in, náach le iik'o' prevaleciente, ts'áaik ti' le kúuchila' jump'éel sensación ligeramente espeluznante.
Le investigador Andrew Newhouse ti' u laboratorio Powell ts'o'ok u meyaj ti' jump'éel le ma'alo'ob che'o'ob uti'al le científicos, jump'éel castaño salvaje u nojol Virginia. Le che'o' yaan kex 25 wooko'ob u ka'anlil yéetel ku nojochtal ti' jump'éel huerto castaños arreglados aleatoriamente rodeado tumen juntúul cerca ciervo 10 wooko'ob ka'anal. U póoj xooke' k'axa'an ka'ach tu xuul yaan k'ab le che'o'. Newhouse tu tsolaj u le póoj plástico interior bin atrapado ti' le polen Darling 58 u le científicos solicitaron ti' junio, ka' jo'op' u le póoj malla metal exterior mantiene le ardillas náach u nojochtal rebabas. Tuláakal le ba'ax ku beeta'alo' yaan yáanal jump'éel estricta supervisión tumen le Departamento ti' Agricultura ti' Estados Unidos; bey ma' u desregulación, polen wa nueces che'ob yéetel genes añadidos genéticamente ti' le valla wa ti' le laboratorio le investigador k'a'abéet u aislados.
Newhouse tu manipulado tijeras u poda retráctil ti' le k'ab. u jíiltik yéetel jump'éel suumo', le cuchillao' tu jataj ka lúub le póoj. Newhouse séeba'an u péek ti' le uláak' k'ab ensamblado ka tu ka'a beetaj le tuukula'. Powell tu much'aj le póoj lúubo'obo' ka tu ts'áaj ti' jump'éel nojoch póoj sojol plástico, je'el bix u manejar materiales biopeligrosos.
Ka' suuto'ob te' laboratorio, Newhouse yéetel Hannah Pilkey tu p'atajo'ob le póoj ka tu jáan jóok'so'ob nueces marrones ti' le rebabas ya'ax. ku kanáantiko'ob ma' u cha'ik u yokol le k'i'ixo'ob tu yoot'elo', lela' jump'éel talamil meyaj ti' le investigación castaño. Ka'ache', uts tu t'aano'ob tuláakal le preciosas nueces modificadas genéticamente. Te' súutukila', tu ts'ooke' yaan ka'ach ti'ob ya'ab: asab ti' 1,000. "Tuláaklo'on táan k beetik mejen óok'oto'ob ki'imak óolal," tu ya'alaj Pirkey.
Ka' ts'o'ok u chúumuk k'iin, Powell tu bisaj le castaños ti' u oficina Neil Patterson ti' le vestíbulo. U k'iinil le máasewalo'obo' (k'iinil Columbus), yéetel Patterson, u yáantaj director ti' le Centro utia'al u máasewalo'ob yéetel le ka'a jeets' ti' ESF, chéen ka'ach u suut ti' jump'éel cuarta parte ti' le campus, tu'ux tu jo'olbesaj jump'éel demostración janalbe'eno'ob máasewalo'ob. u ka'atúul paalalo'ob yéetel u sobrina táan u báaxalo'ob yéetel le computadora yaan te' oficinao'. tuláakal máak tu p'o'aj u yoot'el ka tu jaantaj nueces. "Láayli' jump'íit ya'ax," tu ya'alaj Powell yéetel arrepentimiento.
U siibal Powell yaan ya'abkach ba'alo'ob uti'al. Táan u t'oxik neek'o'ob, táan u páa'tik u meyajtik u páawo'ob Patterson uti'al u pak'ik castañas ti' túumben kúuchilo'ob, tu'ux je'el u páajtal u k'amik polen modificado genéticamente ichil jump'éel pocos ja'abo'ob. Bey xan u táakpajal ti' le diplomacia castaño destreza.
Le ken Patterson bin contratado tumen ESF ti' 2014, tu yojéeltaj u Powell táan u experimentando yéetel che'obo' ingeniería genética, ku bino'ob chéen jump'éel pocos millas náachil le territorio residente ti' le nación Onondaga. Le ts'ook yaan te' k'áaxo' jump'éel pocos millas nojol u Siracusa. Patterson tu ts'áaj yilaje' wa le proyecto ku jóok'ol, le genes resistencia ti' le k'oja'anilo'obo' eventualmente entrarán ti' le lu'umo' ka cruzar yéetel le castaños restantes telo', bey u k'ex le k'áaxo' jach vital utia'al u identidad Onodaga. Tu yu'ubaj xan ba'ax ku chi'ichnakkúunsik le activistas, ichil le je'elo'oba' yane' ti' le kaajo'ob máasewalo'obo', u ts'áaiko'ob u yóolo'ob ti' le organismos modificados genéticamente ti' uláak' tu'ux. Je'ebix, tu ja'abil 2015, u ch'i'ibal Yurok tu prohibirtaj u yantal reservas ti' OGM tu xamanil California tumen yaan u chi'ichnakil yo'osal u páajtalil u k'astal u paak'alo'ob yéetel u chuk kayo'ob salmón.
"in ts'áaik in wóol lela' úuch to'on waye'; k'a'ana'an k tsikbal," tu ya'alajten Patterson. Ti' le múuch'tambal ti' le Agencia ti' Protección Ambiental 2015 tu beetaj ESF, Powell tu ts'áaj jump'éel t'aan ma'alob ensayado ti' le miembros le máasewal kaajo'ob u Nueva York. Ka' le t'aano', Patterson tu k'a'ajsaj yaan jo'olpóopo'ob tu ya'alajo'ob: "¡K'a'ana'an k pak'ik che'ob!" U ki'imak óolalo'obe' tu beetaj u ja'ak'al u yóol Patterson. Letiʼeʼ tu yaʼalaj: «Maʼ tin páaʼtaj kaʼachiʼ».
Ba'ale', le tsikbalo'ob ts'o'ok u máano'obo' tu ye'esaj u jump'íit ti' leti'ob jach k'a'ajsik le meyaj ku beetik le che'o' castaño ti' u miatsil xíiw. U xak'alil Patterson tu ya'alaj ti'e' ti' jump'éel k'iin tu'ux ku yúuchul le disturbios sociales yéetel le destrucción ecológica ti' le k'iino' je'el xano' k'iin, le jala'acho' Estados Unidos táan u implementando jump'éel amplio plan desmovilización forzada yéetel asimilación, ka le epidemia ts'o'ok u k'uchul. Bey ya'ab uláak' ba'alo'ob, le miatsil castaño local ti' le kúuchila' ts'o'ok u sa'atal. Patterson xan tu kaxtaj u yila'al le ingeniería genética jach jela'an. Alfie Jacques, u fabricante u che'il lacrosse ti' Onoda, táan u ts'íiboltik u beetik u che'il castaño yéetel ku yáanta'al le meyajo'. Yaan máaxo'ob ku tukliko'obe' le riesgo jach nojoch ka tune' ku oponen ti' le che'obo'.
Patterson ku na'atik le ka'ap'éel ba'alo'oba'. Ma' úuch tu ya'alajten: “Bey jump'éel celular yéetel in paal.” tu ya'alaj u paal táan u suut tu yotoch tu najil xook tu yo'olal le k'oja'anil coronaviruso'. "Junp'éel k'iin tin beetaj tuláakal ba'al; uti'al u yantal ti' leti'ob, táan u kanik. Tu láak' k'iin, bey, ko'ox luk'sik le ba'alo'oba'." Ba'ale' ja'abo'ob tsikbal yéetel Powell tu beetaj u t'ona'anil u escepticismo. Ma' úuch, tu yojéeltaj u chúumuk u ch'i'ibal 58 che'ob Darling ma' yaan u yaantal le genes introducidos, u k'áat u ya'al u le castañas silvestres originales seguirán nojochtal ti' le k'áaxo'. Patterson tu ya'alaj le je'ela' tu xu'ulsaj jump'éel nojoch talamil.
ichil k xíimbal tu winalil octubre, tu ya'alajten le o'olal ma' páajchaj u yáanta'al le proyecto GM tumen ma' u yojel wa Powell ku ch'a'ik en cuenta le máako'ob ku múul meyajo'ob yéetel le che'o' wa le che'o'. "ma' in wóojel ba'ax yaan uti'al leti'", tu ya'alaj Patterson, táan u t'óochpajal u tseem. tu ya'alaj chéen wa je'el u páajtal u ka'a suut u biskuba wíinik yéetel castañoe', k'a'abéet u ka'a k'amik le che'a'.
Utia'al lela', tu ya'alaj u tukultmaj u meyajtik le nueces tu ts'áaj Powell ti' uti'al u beetik pudín castaño yéetel tsaats. leti'e' yaan u bisik le janalo'oba' tu lu'umil Onondaga yéetel yaan u invitartik máako'ob u ka'a kaxtiko'ob u úuchben sabores. tu ya'alaj: "Kin alab óoltik, bey u saludar juntúul úuchben etail. Chéen k'a'abet a na'akal ti' le autobús tak tu'ux je'elel le ts'ook ka'atéen."
Powell tu k'amaj jump'éel siibal $3.2 millones ti' le Fundación Templeton World Charity ti' enero, ku permitirá u Powell máan táanil bey u navega le agencias reguladoras yéetel expande u enfoque investigación tak le genética ti' le jaajil xíimbal tumen ti' le reparación paisaje entero. Wa le jala'acho' ku ts'áaik ti' jump'éel bendición, Powell yéetel científicos ti' le Fundación Americana ti' le castaño comenzarán u cha'ik u loolankil. Le polen yéetel u genes extras yaan u soplado wa cepillado ti' le contenedores pa'atik uláak' che'obo', ka le destino le castañas modificadas genéticamente ku desarrollará independientemente ti' le entorno experimental controlado. Wa ka tukulta'al le gen je'el u páajtal u mantener u ti' le k'áaxo' yéetel ti' le laboratorio, lela' ma' jach seguro, ka u extenderá ti' le k'áaxo'-lela' jump'éel ch'aaj ecológico u le científicos desean Ba'ale' le radicales sajakil.
Le ken ts'o'okok u yantal jump'éel che' castaño je'elel, je'el u páajtal a maan juntúule'? Jaaj, tu ya'alaj Newhouse, lelo' leti' le plan. Le investigadores ts'o'ok u k'áata'al ti'ob Amal semana ba'ax k'iin yaan che'ob.
Te' yóok'ol kaab tu'ux kaja'an Powell, Newhouse yéetel u yéet meyajo'obe', chéen ch'a'abil u yu'uba'al tuláakal le lu'uma' táan u páa'tik u che'ilo'ob. Ba'ale', u xíimbal máak jump'éel chan náachil xamanil ti' le granja investigación tumen u chúumukil Siracusa ku k'a'ajsik bix u yúuchul cambios profundos ti' le ka'a jeets' yéetel le kaaj tak u sa'atal le castañas estadounidenses. Chestnut Heights Drive yaan ti' jump'éel chan kaajil tu xamanil Siracusa. Leti' jump'éel bejo' residencial ordinario yéetel kóom bejo'ob, césped ordenado, yéetel ocasionalmente mejen che'ob decorativas punteadas yéetel le patio delantero. . Le empresa che'o' ma' k'a'abet u ka'a kuxkíinta'al le castaño'obo'. Le economía agrícola autosuficiente basada ti' le castaños ts'o'ok u sa'atal jaatsatako'ob. Óoli' mixmáak ku jóok'sik nueces suaves yéetel ch'ujuk ti' rebabas excesivamente duras. Ya'ab máako'ob ma' u yojelo'ob wa mina'an mixba'al ku sa'atal te' k'áaxo'.
tin je'elsaj ka tin beetaj jump'éel cena picnic tu jáal le lago Onondaga yáanal u bo'oy le nojoch che'o' sak ceniza. Le che'o' ts'o'ok u infestarta'al tumen ya'ax grises brillantes. kin wilik le joolo'ob beeta'an tumen le ch'íich'o'ob te' cortezao'. ku káajal u sa'atal u le'ob yéetel je'el u kíimil yéetel u lúubul wa jayp'éel ja'abo'ob ku ts'o'okole'. Chéen uti'al in taal waye' tin wotoch tu lu'umil Maryland, tin máansaj u milesil che'ob cenizas kimeno'ob, yéetel u k'ab horquilla desnuda ku líik'il tu tséel le bejo'.
Tu lu'umil Apalachia, le empresao' tu ch'a'aj che'ob ti' jump'éel nojoch kúuchil ti' Bitlahua uti'al u k'amik chúuk yáanal. U puksi'ik'al le lu'uma' chúuk coincide yéetel u puksi'ik'al le ex lu'uma' castaño. Le Fundación Americana ti' Castaña meyajnaj yéetel organizaciones tu pak'ajo'ob che'ob ti' minas chúuk abandonadas, yéetel le che'obo' castaño bejla'e' ku nojochtal ti' miles acres lu'um afectado tumen le desastre. Le che'oba' chéen jump'éel jaats ti' le híbridos resistentes ti' le blight bacteriano, ba'ale' je'el u páajtal u sinónimos jump'éel túumben ch'i'ibalil che'ob ku jump'éel k'iin je'el competir yéetel le úuchben gigantes k'áaxo'ob.
Tu winalil mayo máaniko', u ya'abil dióxido de carbono te' atmósfera tu k'uch 414.8 pak'chaje' tumen millón tumen yáax ka'atéen. Bey uláak' che'obo', u peso ma' ja'il le castañas americanas jach yan chúumuk le carbono. Ma' ya'ab ba'alo'ob je'el u páajtal a pak'ik ti' jump'éel xéet' lu'um je'el u páajtal u ch'a'ik carbono ti' le iik'o' asab séeba'an u jump'éel che' castaño ku nojochtal. Yéetel le je'ela' tu pool, jump'éel artículo publicado ti' le Wall Street Journal le ja'ab máano' sugirió, "Ko'ox yaantal uláak' granja castañas."
K'iinil u ts'íibta'al: 16 ti' enero ti' 2021